ehk superpäev, reaalselt

 


ME JÄIME PÄRNUGA 2:2 VIIIIIIIKI!!!!!!!!
Eelmisel õhtul magama minnes oli seis nii, et meil oli väljakule panna 10,5 mängijat. Hommikuks saime kaks tükki õnneks juurde ja vähemuses Pärnu vastu ei läinud, kuigi kaks mängijat olid juba enne vigased. Julgen öelda, et enne mängu me eriti positiivselt meelestatud polnud. Selgus, et nad polnudki nii tugevad, kui arvanud olime. Sööt jooksis üsna ilusalt, kuni nende esimene värav ära tuli. Võtsime end kokku ja Vilipuu viigistas. Pärnu omad läksid vihaseks. Teine poolaeg algas palju tormakamate rünnakutega, millest ühe nad siis ka ära lõid. Pärnu JK dressides kohtunik lihtsalt ei tunnistanud, et pall Madlil käes oli enne, kui see ta haardest ära löödi. Olime mornid, võitlesime ja tulime uuesti kaotusseisust välja tänu Laura-Liisile, kes selles mängus oma debüüdi tegi ja väga eduka! Viiki jääda Pärnu ei osanud. Kadastu sai rusikaga näkku ja Hanna-Stinaga hüppas viimasel minutil üks mängija peadpidi kokku. Mõlemad jäid maha oigama, Hannal voolas juuksepiirilt verd, teisel oli munamägi otsa ette kerkinud.
Olime rõõmsad, käisime poes, sõitsime bussiga. Kanamal tulime sauekatega maha, pool tundi olin kodus ja siis Marki sünnipäevale. Kolmapäeval leidsin netist huvitava rabarberikoogiretsepti, mis tundus hea ja lihtne. Küpsetasin siis selle kaasa ka. Veidi peale kümmet jõudsin sinna. Õhtu staar oli Kennet, kel silm siniseks löödud oli. Hommikuks oli see täiesti kinni paistetanud.
Oma supermeeleolus hüppasin seal ringi ja tüütasin kõiki. Mu kook kadus imekiirusel, ilmselt oli siis hea.
Kolme-nelja vahel tuli uneaeg. Enne seda googeldasime: "mis kell tõuseb päike". Vastuseks tuli 4:07, aga seda ära ootama ei hakanud. Ma oma rumaluses läksin pusaga magama ja seetõttu läks kuue paiku uni ära, palav ja vastik oli. Esimesed tormasid niikuinii esimese bussi peale, polnud mõtet uuesti üritada uinuda. Mirjam, sama unetu kui mina, istus ka kuskil nurgas. Otsustasime, et proovime FIFAt mängida. Alguses ei mõiganud isegi seda ära, kuidas mängu tööle panna. Tegelikult ei saanud ma lõpuks ka päris täpselt aru, mismoodi seal efektiivselt sööta-lüüa saab.