ehk jurovišjon

Ma udu, mõtlesin, et lähen 190 peale, siis tee peal tuli meelde, et laupäeval teine graafik. Uurisin välja, et viie minuti pärast läheb rong, issi viis ära. Je.
 Sel aastal oli minu arvates nii palju aeglaseid lugusid, normaalne, et Ott 6ndaks tuli. Ma polnud ühtki laulu enne kuulnud, Oti oma täielikult ka mitte. Küprose lugu oli suht mõnus suvekas, Vene mammid rokkisid ja noh võidulugu oli ka norm.
Häälte andmist oli üsna huvitav vaadata. See oli nii vinge, et põhjamaad tahaotsa jäeti, kruvis eestlastel pinget hästi. Üllatav, et Eesti Suurbritanniale 5 punkti andis. Keegi muu nendega nii heldekäeline polnud. Ja noh, midaiganes Getter seal rääkis. Lordiga võrreldes nägi see eriti hale välja. Ott oli loomulikult kõige kuulam ju.
Ulme, kui eurovisioonifänn ma väiksena olin.
Seekord olin ma nii tark, et võtsin enda teki kaasa, ei pidanud külmetama. Enam-vähem mugava magamiskoha sain ka, topeltvõit. Öösel oli kena äratus Victoria poolt ka, Taani võitiski eurovisiooni ju. Hommikul lasin 9 paiku minema. Tegelt oleksin pidanud 8 kodus olema, aga ma ei viiiiitsinud.
Enne kümmet oli kodus, sõin, koristasin ja magasin kahe-kolmeni. Peale seda lugesin pool tundi õues raamatut, selle ajaga jõudsid mu õlad ära põleda juba, tulin tuppa ära, lugesin edasi.
Kell kaheksa oli külajalka. Saue vs. sääsed. Täna midagi väga-väga feili ei teinud vist, jes. Noh, vasaku jala väänasin välja, parema põlve marrastasin ära, ühe venna jooksin pikali, teine jooksis mulle otsa, aga see tavaline ju.