ehk kui koolis lõhkeb veetoru

Saime peale viiendat tundi ära. Söökla põrand oli fekaalveega üle ujutatud, mõnus. Saab süüa parim aroom ninasõõrmeid täitmas.
Kalmeri arvates olen ma nagu väike raamat, Elisabethi arvates muusikaajalookonspekt.

Üleeile käisin Emmega Mary Poppinsit Nokias vaatamas. Pole ammu niivõrd vahvat muusikali näinud. Dekoratsioonid ja eriefektid olid rikkalikud. Vaid nips ja riiulid sätivad end seinal korda. Häiris vaid, et laulusõnad olid muudetud. Tants oleks võinud ka veidi särtsakam olla. See-eest näitlejad olid hästi valitud. Jane'i osatäitja oli vahva pisike tüdruk, kes laulis võimsalt.
Fuajees oli kõrge kunstkuusk. Ma pole elaseki niivõrd ehteid täis isendit näinud. Hiigelsuured jõulumunad, sulelised ja puha. Kas selliseid ongi Ameerikas kõik kohad täis?
Vaheajal juhtus üks intsident, mis mind niivõrd liigutas, et silmanurgad lausa märjaks tõmbusid. Kaks 3-4 aastast last - poiss ja tüdruk - tulid peale tualetis käiku käsi pesema. Tüdrukul olid nii paksud prilliklaasid, et muutsid ta silmad tõllaratasteks. Ega nad väga kraanikaussideni ulatanud, aga said hakkama. Poisike küünitas paberite järele, et käsi kuivatada. Kui ta valmis sai, siis võttis veel paar lehte ja andis plikatritsule. Peale seda tuli suurem hulk rahvast sisse. Poiss hoidis neile ust lahti, lasi siis tüdrukul välja minna ning alles seejärel läks ise. See oli niivõrd armas, kuidas ta tüdruku eest hoolitses. Oeh.