ehk mul pole NIIIIIIIII ammu NIIIIIIIIIII hea tuju olnud.

Je, saab jälle kell 6 ärgata hommikuti ja koolis käia! Vahelduseks pea päev läbi kodus passimisele. Internet ja arvuti on ammu üle visanud, aga no ma ei leia targemat tegevust. Tuba kah korras, koristasin vaheajal mingi kolm korda seda. Elu igavaim vaheaeg, seevastu pühapäev oli hea. Hommikul jalkat, kus mul läks keskmisest paremini. Võrreldes viimase kahe nädalaga kohe väga palju rohkem. Madli & Sandra olid ka Sauel, aga hiljem nad kadusid ära ja ei vastanud mu kõnedele. Neljast kaheksani olin kodus ja siis õue. Hea tuju pisiku sain juba sel hommikul seal jalkas külge. Või siis kaotasin oma negatiivsuse wifipõõsasse laupäeva öösel.
Hommikul sain kell kuus ise maast lahti. Kella seitsmene buss oli puupüsti täis, see buss, millega tagasi tulin oli samuti tuubil. Koolis oli tavaline. Huvitav, aks kunagi märkused mu kasvu kohta lõppevad ka? Ausõna, jääb mulje, et kuna ma nii lühike olen, siis ei võeta tõsiselt mind enam.
Kella viieks jõudsin sauele, kell kuus startisin Hiiu poole. Trenn oli super, ma lõin oma elu kõige ilusama värava. PAREMA JALAGA, esimese puutega, lati alla. Mu lõbus tuju pani mu ringi karglema ka seal nagu ma ei tea kelle. Maril oli eile sünnipäev, palju õnne veel kord.
Täna oli mõnus päev. Ma pean seda uuesti kordama, sest see on nii uskumatu. Tundsin ülihästi end. Poleks iial uskunud, et selline positiivsus võimalikki on. Selline soe tunne oli sees nagu peesitaks keskpäeval päikeselaigus, mis siis et ilm hall oli. Ärge nüüd jumala eest arvake, et sellise tunde kooli naasmine tekitas, oi ei. Õppimine tundub kuidagi väga kõrvalise teemana. Õhtused jalutuskäigud, ükskõik kellega, on need, mis kuidagi positiivsuse süstina mõjuvad. Tahaks koguaeg nii energiline olla kui kahel viimasel päeval.