ehk raki vere

Reede õhtul oli SG rebastepidu, kus ma ka paar tundi passisin, kaheks koju, kuus üles, kaheksaks järve selveri juurde ja Rakverre turniirile. Esimene mäng oli PK Keski-Uusimaa 97-ga, saime 1:0. Värav oli väga hale, kobistasid nurgalöögist sisse. Enne mängu algust, sooja tehes kuulsime, kuidas Ajaxi mängijad karjuvad KALJU, KALJU, NÕMME KALJU! Parasjagu toimus mäng kahe soome võistkonna vahel. Kas nad arvasid, et üks neist oleme meie või oli põhjus milleski muus jäigi selgusetuks. See oli ka ainuke mäng, kus 11kesi mängisime, Maali vana vigastus hakkas liiga tegema. Ikka väga, tal tundus hullem, kui see mis mul hiljem oli. Käisime sööma,s viisime asjad ööbimiskohta ehk Rakvere ametikooli ühikasse. Kella kaheks läksime tagasi staadionile, sooja tegema. Meil tuli mäng Ajaxiga. Anett lõi ilusa värava ja juhtisime 1:0, lõpus löödi tagasi ning jäime viiki. Pärast seda hakkas meil allamäge minema. Üks mängija tõmbas mu täiega maha, kui temast palliga mööda oleksin läinud. Vasaku jala säärekont tegi juba enne tuttavat tuima valku, aga põrutasin ka põlved ära. Kukkudes läks pilt silme eest mustaks, püsti tõustes jalad värisesid all, silmanurgad tõmbusid niiskeks ja jalg tegi põrguvalu. Meil oli kolm mängu järjest. Kohe peale Ajaxi mängu oli punaste nupsidega mäng ning peale seda mustadega, sest jäime alagrupi neljandaks. Üks mäng oli 40 minutit, vahepeal oli 2 minutiline vaheaeg. Viimases mängus mul pool aega pisarad jooksid, hüppasin ringi seal, jalg väga endale toetada ei lasknud, valus oli. Enne lõppu võeti mängust välja mind. punastega jäi seis 1:2, mustadega 0:4, aga seda viimast ei võtnud keegi tõsiselt ka enam väga. Väsimus tegi ka oma töö. Vahepeal löödi Anetti pahkluu ka ära ja Hanna-Stina jalad läksid krampi. Õhtul sõitsime Selverit otsima, tiirutasime Rakveres, Lõpuks avastasime, et olime Selverist korra mööda sõitnud ja lihtsalt seda mitte tähele pannud. Ostsime õhtuks pugimist, ma võtsin kaks fetajuustusaia, ühe pika juustusaia ja kaks kohukest. Edasi läksime aqua spasse, kus pidi beach party olema. Ma ujuma ei läinud obviously, veeallergia ja klooriallergia ei ole toredad. Passisime Maaliga kaks tundi hotelli fuajees netis. Luuvalu oli seleks ajaks leebemaks läinud, aga põlved olid kanged, lonkasin. Tagasi jõudes läksin esimeste seas tudule. Hommikul ärkasine pool kaheksa, käisime söömas ja siis sõitsime Vinni. Meil oli Nupsidega sõpruskohtumine. Mina ja Maali mängida ei saanud, vigastuste pärast. Asemele võtsime kaks Viru-Nigula mängijat. Seis jäi 2:3, ühe värava lõi Anett, teise Birjo. Pildid ülevalpool, minu tehtud. Peale mängu oli penaltilöömise võistlus. Võitsime selles soomlasi 4:1, Madli tegi 3 supertõrjet. Lööjad: Janeli, Hanna-Stina, Anett ja Birjo lõid imeilusad väravad. Orava pall kahjuks võrku ei sahistanud, nende väravavaht sai ühe korraliku tõrje ka tehtud. Peale mängu sõitsime mina ja Maria soomlaste bussiga Rakverre ja sealt Kristiina auto peale ja ühe paiku olime Tallinnas juba.