ehk 1:4, 3,5

Käisin Naiste A-koondise kodumängul täna. Kaotasid Ukrainale. Esimene poolaeg oli kuidagi eriti masendav, teiseks poolajaks suutsid Eesti neiud end kokku võtta, mängupilt oli palju ilusam, söödud täpsemad, rünnakud tempokamad ning jõulisemad. Kulminatsiooniks suudeti vastaste puuriluku selja taha ka pall toimetada. Pallitüdruk on tore olla. Seda ma mõtlen tõsiselt. Tekib tunne, et kellelgi on sind vaja. Eriti, kui Sannaga ühel äärel olla. See tüdruk küll sõna ei kuula.
Peale mängu oli meil 5 minutit aega, et rongile jõuda. Lahendasime probleemi kolme ja poole minutise jooksuga. Külma õhu tõttu köhin siiamaani..