ehk the reason why i smile

Koolis on tore. Mulle tõsiselt meeldib GAG. Ma ei jäänud esmaspäeval muusikas magama. Hommikul ka bussis und pole. Ma ei sündinud Rootsis, ükskõik, mida mõni inimene ka ei arvaks. Bussijuht ei pakkunud üldse mulle, et ta võib mu Mustamäele viia. Dafuq ma oleks seal teinud.
Joonestamine on tore. C- ja G- tähed on mu lemmikud. Schnelli ringil ei lähe üldse kõht tühjaks.


Palavik
Maggie Stiefvater
2011
400 lk
10/10

Ootasin seda raamatut, järgmist ka. Sam ja Grace võitsid kohe mu südame. Kuigi selles osas läks nende lugu liiga läägeks. Cole ja Isabel tõid vajaliku vürtsi tagasi. Tavaline libahundi-teemaline tänapäeva noortekirjandus. Esimeses osas päästeti Sam'i, et ta hundiks ei jääks, sellest saadi meningiidiga võitu. Grace'i hammustati kunagi, kuid ta ei muutunud. Cole'i teooria kohaselt on temas siiski hunditoksiini ning varsti ootab surm. Mingil põhjusel tabab see kõiki, kes on mitu tublit aastat muutumatuna püsinud. Nagu vana hunt, kelle Grace metsast leidis.


Org I: Mäng
Krystyna Kuhn
2010
288 lk
6/10

Sõnastus ja sisu lonkasid veidi, muidu polnud väga viga. Julia armastuslugu oli ka kahtlane, ebaloogiline. Põhiidee oli päris huvitav. Õde ja vend saabuvad mäekurus olevasse kolledžisse, mis muust maailmast üsna eraldatud on. Samuti ei leidu selle paiga kohta kusagil kaarti, ka internetiavaruse aerofotod ei lase ligi. Tagakaas lubas müsteerium, midagi põnevat. Tegelikult sügavaks lugu ei kiskunudki. Üks tüdruk küll mõrvati, aga iidset kurjust ja vaime seal küll ei olnud. Julia vennal Robertil tundusid küll mingid võimed olevat, kuid ka need võisid lihtsalt häma olla, mis autor põnevustunde tekitamiseks ja lugeja eksitamiseks sisse kirjutas. Julia ning Roberti saladus pakkus siiski lõpuks hea puändi. Hetkel loen siiski sarja teist osa, vaatab, mis edasi saab.