ehk öine nolife

Maa all urus elas kääbik. Mitte mõnes ilges räpases niiskes urus, mis on täis ussipuru ja kõdu-haisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna ega midagi süüa, ta elas kääbiku-urus, ja see tähendab kõiki mugavusi.


Mul eriti sisukad blogipostitused viimasel ajal, kas pole?
Eile oli tore päev, üks parimatest üle pikapika aja. Viimase nädalaga kohutavalt palju toimunud. 21.-22. oli täielik õudusunenägu, 24. ka, aga ma üllatavalt positiivne olnud terve piinaperioodi vältel ja nüüd edasi ka.
Hommikul ärkasin 10st, aitasin vanaema, siis kell neli Evaga õue, sõime piparmündijäätist, tegime tavalise tiiru saue peal. Hetkeajel suundusime minu koju ning !!! mängisime Heroes IIIe ja Hobbitit, no on nostalgia. Pärast korra statalt läbi ja siis meie õhtune "lühike" rattatripp, mis osutus parajaks seikluseks. Ja siis tuli mulle meelde uuesti kääbik. Kunagi ei tea, kust suur seiklus alata võib. Alles vaatasin Wrong Turn 2te ja kui tee järsku peaaegu olematuks muutus ja metsa vajus, siis hakkas kõhe. Tunnipikkune rattaretk tundus tegelikkuses võimsamana. Kui lamp oleks tühjaks saanud..
Homme kuhugi Viljandimaale aardeid ostima, 4 tunni pärast pean ärkama juba. Head ööd :)