CXXXVIII

21:58

ehk who owns my heart



Nii veider ja vapustav, aga mind kummitab Miley laul.
Käisime Evaga linnas suht niisama jalutamas. Sõitsime rongiga tagasi Sauele, mõtlesin statale minna. Kõht oli väga tühi, sõin kodus ja just siis kui mienkule sättisin hakkas padukat sadama. Hiljem ikkagi läksime Hanna-Stinaga. Mängisime 300t vihma käes. Suhteliselt mõnus oli :)

Eile saabusin Kodutütarde & Noorte Kotkaste Suurlaagrist, mis toimus Olustveres, Viljandimaal. Väga emotsiooniderikas üritus oli. Üleriigilises laagris varem vaid korra käinud, kaks aastat tagasi ja seal olid ainult kodutütred. Hästi palju uusi tutvusi saime. Fantastiline!
Lähemalt siis:
Viiendal viis vanaisa mind autoga Männikule. Tassisin oma koti (ainult 1! Ma master-pakkija) Kertu & Caroline juurde, kes värava taga seisid. Koos läksime sisse. Oodata saime üsna pikalt, buss Tallinna omadega hilines. Teel vaidlesime oma õhtuse kava üle. Lõpuks otsustasime, et teeme laval seda, mida kõige paremini oskame - vaidleme. Kohale jõudes nägin bussist väljudes esimesena koolivenda. Ilm oli ilus ja olin elevil. Tassisime oma kotid ja telgid ja küttepuud ja muu kraami oma platsile. Hiljem oli pidulik rivistus, vormis. Meie malev suutis oma read täiesti ära soperdada. Ei imesta. Öösel mängisime öörahu ajal korra kaarte ja siis üritasime und saada. Uinusin ühena viimaste seas.
Hommikul oli megapalav ja lämbe telgis. Käisime Liisiga hambaid pesemas ja siis oli hommikuvõimlemine ja jooks. Pärast seda sai süüa, siis oli rivistus. Peale seda läksime matkamängule. Muidu oli see mõnus, aga kuidagi lühike ja väga kindla marsruudiga. Esimeses punktis tuli ületada "jõge", kus elas hippopopopopopopopopotamus. Meil ei läinud just kõige paremini, jalapuuteid tuli päris palju. Järgmised 4 punkti olid Lõhavere linnuse juures. Mõtlesin automaatselt läheduses asuvatele aaretele. Ühes ülesandes tuli võistkonnal kokkuköidetuna joosta, teises tuli tuua taimi(KIM-i mäng), kolmandas pall mäe otsa saada ja neljandas trepist üles minna. Pärast matkamängu käisime ujumas. Mul esimene kord see aasta. Vesi oli nii mõnus. Viis minutit saime ujuda, aga ikkagi, ülimõnus. Mu kõht on nii valge endiselt. Sõime kõhud täis ja siis õpitubadesse. Esimesena oli valitud traktorisõit. Ma ei oska sõita. Oleks peaaegu puuotsa sõitnud. Teisena pidime sepakotta minema aga otsustasime seal ümber ja läksime leivakotta. Ahjusoe leib oli mmmmm, kui hea. Käisime uuesti ujumas, Raplakatega koos seekord. Võrku mängisime ka ja siis sai kõhu täis pugida taaskord. Tagasi telkimisplatsil rivistati meid filmiõhtuks üles. Kuulsime, et meie maleva film pidi väga mööda olema. Ma ei taha kedagi solvata, aga see oli üsna kohutav jah. Vaene Mari. Pildid olid üsna segases järjekorras pealegi. Lätlaste ja Sakala omade filmid olid väga head! Magamaminek oli kuidagi kiirem. Poisid sunniti päeval telki vahetama ja üks hetk avastasin, et ülejäänud magad. Otsisin oma telefoni üles ja üritasin siis ka und saada. Kolmanda päeva hommikul oli märksa karmim võimlemine. Peale rivistust algas tuletõrjevõistlus. Ma olin nii vaimustuses!! Lõbu oli laialt. Sai vett ja pori ja mõnus võistlusvaim oli sees. Isegi puhkeboksides ei hakanud igav. Hiljem, peale söömist, võistlused jätkusid. Kõige pealt oli köievedu, võitsime Saaremaad ja seejärel alistusime. Teine ala oli pallivise. Tüdrukud said seal parima tulemuse. Kolmandaks tuli pallimäng, milles meie omad jäid kolmandaks. Poolfinaalis alistuti külalistele (Läti & Gruusia), kolmanda koha mängus võideti Alutagust. Peale õhtusööki läksime jälle ujuma. Muideks seal ujumiskoha kõrval oli ka aare, ja meie telkimisplatsist paarisaja meetri kaugusel ka. Õuel õpetati õhtul veel võitluskunste ja tantsimist. Öörahu oli tund aega hiljem. Hommikul oli sellevõrra tõusmine ka raskem. Toimus laat. Meile jagati raha ning pidime teenuseid müüma. Põhiline tuluallikas oli kallid. Laada lõpuks tuldi mult ka portreepilte ostma. Üks neist tuli üsna jube, vabandust. Agano, pastakaga viie minutiga midagi väga kena ma toota ei suuda. Pakkisime asju ja tuligi juba lõpurivistus ja viimane lõunasöök ja kojusõit. Olime viimased, kes bussi said. Enamuse sõidust ma magasin, lõpuks vestlesin veidi ja juba olimegi Männikul, jätsime ida-harjukatega hüvasti ja jäin oma kojutransporti ootama.
SUPERSUUR AITÄH , KES NEED 4 PÄEVA MÕNUSAKS MUUTSID!!!!

Homme õhtul sõidame Stinaga Erru juba, ja ülehomme tulevad ülejäänud tšikid ka. Kalli kõigile! :)

You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND