ehk sajand hiljem


Jaanipäev selja taga ja aeg blogida. 23ndast veidi vähem, geojaanipäevast rohkem.
Viimati kuulsite minust kümme päeva tagasi, vahepeal oli jalkamäng ka meil, Tartus. Kaotasime Tammekale 3:1. Bussisõit oli päris huvitav. Eriti, kuidas Daphne kuhugi pingi alla ronis ja seal omaette veerand tunikest toimetas.
Peale seda sain oma läpaka kätte. Lenovo G570, ma lausa armastan teda. Mõnus kiire, ise saab kõik kaustad organiseerida. MÖNUS! Simsid laadisin ka peale, lol.

Jaanipäeva veetsin Daphne, Stina, Triinu, Irise & Karoliinega. Kontrollajaks 1:00 pidin kodus olema. Niikaua passisime õues, enamik ajast jaanituleplatsil. "Kontor", mida me Triinuga väisasime oli ülekõige ja suhkruvatt on hea...
Pärast tuli Daphne minu juurde, passisisme mingi neljani arvutis. Sealhulgas vaatasime Musta luike. Ma suutsin poole filmi pealt uinuda. Hommikul ärkasime hilja, siis tuli Stina ja me läksime simsi osasid otsima. Hetkel 3 puudu.
25ndal oli hommikul ärasõit kell 8. Peale kella kahtteist võtsime Alice Koerust peale. Antsu mäe aarde juures tegime pärjad endale. Elu on lill! Järgmine aare oli Kellissaare. Me istusime mäe otsas ning vanbemad otsisid. Kui lõpuks püsti tõusin, siis silmasin kohe otsitavat puud, aarde saime ka kohe kätte, aga avastasime, et vanemad olid siiski enne ülkes leidnud. Nalja sai ikkagi. Aarete kohta saate veidi aja pärast geopeituse lehelt lugeda. Pole mõttet muljeid mitu korda lahti kirjutada. Geojaanipäevale jõudsime kaheksa paiku. Viktoriin oli selleks ajaks kahjuks lõppenud. Grillisime liha, mängisime palli ja avastasime, et aeg niikaugel, et vaja ööaardeks valmistuda. Esimene punkt oli ikka täielik naljanumber. Sellest oleks ülimalt humoorika filmi saanud, kuidas täiskasvanud meeleheitlikult üritavad paari numbrikest leida. Eesmärgi saavutamiseks kiigatakse praeahju, monteeritakse laudu ja toole lahti, loetakse kokku erivärvi knopkasid. No tule taevas appi! Geopeituri ülemõtlemine. Lõpuks lasti ka meid laua äärde, tegijad olid selleks ajaks liinid kokku jooksutanud. Läksime siis ka metsa. Leidsime järgmise punkti koordinaadid ja tagasi neid ei saanud, sest selleks ajaks otsustasid kõik õigest kohast otsima asuda. Varsti olid nad meil juba sabas, kui mikroskoobiga numbreid lugesime. Neljas punkt oli vees. Vaadatud seda aga õieti ei saanud, kuna tagasihelkisid mitte ainult numbrid, vaid ka kile, mis veekaitseks peale oli tõmmatud. Õnneks julgeti viidale läbi vee järele minna. Järgmine punkt tuli kiirelt kätte ja peale seda läksin magama. Hommikul oli palav. Hommikuse niiskuse pärast mulle telgis magamine ei meeldigi. Veidi enne keskpäeva lahkusime oma lillelise geomobiiliga platsilt. Kokku otsisin mina kahe päevaga 27 aaret. Mitmeid kordi olin mina esimene, kes leidis. Kaks korda logisin enne ära, kui teistele leiust teavitasin. Ühe aarde juures nägime laipa ka. See oli mingi rebane või kass või kährik. Ei tuvastanud liiki, aga haises jubedalt. Enne Pärnust lahkumist käisime McDonaldsis söömas üle pika aja. Ja Tallinnas olid kõik valgustatud nimesildid mõnest tähest ilma jäänud. Silmasime HO_TES'st ja CAR__ASS'i.

Täna ärkasin pool kaks, kuuest üheksani sai jalkat. Neli päeva ilma ja ma mängisin nagu puujalg. Õnneks osatakse nüüd viimaks minuga ka arvestada.