ehk 'Hi, my life sucks.'

Püäris suitsiidne pealkiri, neh, aga mul tuju kõvasti alla nulli. Midagi pole juhtunud, äre keegi muretsema hakake. Asi pigem ongi selles, et midagi ei toimu mu elus. Rutiinne on. Stata ei tüüta ära, aga ikkagi, midagi on puudu. Kauaoodatud suvi on pmst käes, eksamid on vaid pisikesed punased täpid, mis kalendris tulitavad. Nende pärast ma ei muretse. Ma ei saa absoluutselt aru, eelmine nädal oli kõik peaaegu ideaalne, nüüd mõttetu. Kõik peaks korras olema. Üleeile oli meil jalkamäng Viru-Nigula vastu. Olin põhis, vasakpoolik, oma lemmikkohal, aga suutsin teha endaarust vähemalt ühe oma halvima es´ituse, palli puutusin suht minimaalselt. Mingi ~5 min enne mängu lõppu võeti välja. Kohtunik oli veel hullem kui eelmine. Mari sai palliga näkku, nina hakkas verd jooksma ja see oli tea arvates käsi... Samas vastase käsi, mida ta ise tunnistas ja kõik nägid, ei olnud käsi. Suluseise vilistas ka koguaeg. Mu mängutase viimasel jala langeb üldse, trennis & satal valitakse viimaste seas võistkonda niikuinii, aga nüüd ma tunnen nagu ma ei vääriks sedagi pisikest kohta.
Ma ei saa absoluutselt aru, kuhu mu positiivsus kadus :S Soe ilm vist ei mõju mulle hästi.
Muidu eile käisin keskkonnaameti poolt korraldatu ekskursioonil harjumaa ja tallinna geograafia olümpiaadi parimatele. Eva hüppas hommikul alt ära ja sestap suundusin üksi sinna. Äkki mu halb tuju sai juba sealt alguse? Olin ju üksi seal, teised olid mitmekesi, vestlesid ja naersid. Tagasiteel bussis paar sõna vahetasin nendega, sain 2 sõpra facebookis, elu. Muidu ilusaid kohti näidati, paar üksikut pilti tegin ka, kunagi vb siia need ka. Jalanõudes päevitus imeõrn rant ka.
Koolis viimased päevad mõttetud olnud, kolmapäeval läksime kahest viimasest ära ja Jossu juurde pitsat & jäätist sööma. Wiid mängisime ka, Eva sattus guitar hero fännide sekka viimaks, kui nii võib öelda. Ma ikka nii vastutulelik, esiteks tõin kodust kitarri, siis sõitsin Peetrisse pitsa järgi.. Aga no vähemalt sai näha, kuidas Peenra tänaval tennist mängitakse.
Täna statal oli ka normaalne. Hanna-Stina valas mu veega üle. Ma tilkusin igaltpoolt. Putsad lirtsusid ja teksad olid ettinud. Pluus oli kõige hullem, see kleepus täiesti keha külge ja paistis läbi. Lõpuks võtsin ära ta ja väänasin sealt vett välja korralikult. Jou, ma mingi pluusita statal. Selleks ajaks oli õnneks enamus poisse ära läind, üksikud olid seal mänguhoos veel. Mingi viisteist minutit hiljem meenus, et mul teine pluus juhuslikult kaasas, panin selle selga siis, win. Mind kommenteeriti lausa kolm korda. Harjutasin pealelööke, enamus läksid üle. Üks läks peaaegu ristnurka ja siis läks Jakob või keegi mööda ja ütles: "Hea löök!" Teiseks küsiti mult söötu, ma andsin paremaga ja siis läks loomulikult väga vale traektooriga. "Hea sööt!" Ma vastan: "Ei olnud!" Hiljem õhtul ütles üks minu kohta, et kui mind vasaku jalaga löögile ei lase on kõik korras. Kusjuures ma täna sutsin natuke mõnest mööda triblada,aga üldiselt metsas Mängus ainult feilisin ja andsin valesööte ja kaotasin palli ning kui paar päeva tagsi persekaid tegime, siis olin mina ainus, kellele väravaid löödi, tesitel oli null ja ma sain kümme täis. Jou, ma olen nii koba, et valus hakkab.
Aga kuna ilmselgelt üle poole inimestest, keda ma tean, arvavad et ma mingi imelik, siis võtke teadmsieks, et jah, see on tõsi, sügisest GAGi ära, bye Saue Gümnaasium!
Ülekõige peale selle ootan 11-17.07 Tüdrukutega Erru siis! :D